Reformatsioon Rootsis

Reformatsioon Rootsis oli protsess, milles keskaegne katoliku kirik Rootsis ajavahemikus umbes 1527–1600 kujunes ümber luterlikuks Rootsi Kirikuks. Reformatsioon märgistab Rootsi ajaloo periodiseeringus keskaja lõppu ja Vaasa aja algust.

Reformatsiooni algatas Rootsi kuningas Gustav I Vasa, lastes Västeråsi riigipäeval (1527) Västeråsi retsessiga katoliku kiriku Rootsis (Uppsala kirikuprovintsi) riigistada ning katkestada selle sidemed paavstiga. Hoolimata vastuseisust jätkus kiriku reformimine ka Johan III ja Sigismundi ajal.

Teisel kirikukogul 1536 tühistati kanooniline õigus. Uppsala kirikukogul 1572 võeti vastu Den Svenska Kyrkoordningen. Järgnes liturgiatüli (1574–1593), mille lahendas regent hertsog Karli kokkukutsutud Uppsala kirikukogu (1593), mis võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. Seoses hertsog Karli võiduga Sigismundi-vastases sõjas (1598–1600) ratifitseeriti Uppsala kirikukogu otsused, suleti viimased katoliiklikud kloostrid ja koolid ning kontakt Roomaga kadus. Rootsi Kirikust sai lõplikult luterlik rahvakirik.

Reformatsioonil oli mitu põhjust: katoliku kiriku organisatsiooni inertsus ja õpetuslik stagnatsioon, uued mõttevoolud ning tahtmine Roomast sõltumatumaks saada ja Rootsi riigi finantsilised vajadused. Kuigi samal ajal toimus usuline ärkamine, võib siiski öelda, et reformatsioon sai alguse peamiselt Gustav Vasa poliitilisest algatusest.^[1]

Seoses reformatsiooniga anti välja esimene täielik rootsikeelne piiblitõlge Gustav Vasa Piibel ja esimene soomekeelne Uue Testamendi tõlge Se Wsi Testamenti. Neil tõlgetel oli rootsi ja soome kirjakeele arengu seisukohast suur tähtsus.